Miks papagoid armastavad just keelatud asju?
Aga ei...
Tema tahab:
tapeedinurka,
telekapulti,
lillemulda,
või seda ühte täiesti keelatud asja, mida inimene närviliselt peidab.
Ja mida rohkem inimene ütleb:
“Ei tohi!”
…seda huvitavam see asi papagoi jaoks tundub.
Meie Emma on selles osas täielik professionaal.
Tal on olemas:
mänguasjad,
oksad,
pappkarbid,
ja närimiseks igasugu lubatud kraam.
Aga kui kuskil on midagi, mida EI TOHI närida, siis just seda on tal ilmtingimata vaja.
Kõige hullem on see, et ta ise teab ka väga hästi, et ei tohi.
Vahel vaatab otsa sellise näoga, et:
“Ma kohe teen pahandust. Vaata nüüd tähelepanelikult.”
Ja siis läheb täiesti teadlikult keelatud asja kallale.
Papagoid on uskumatult intelligentsed linnud.
Neid huvitab kõik:
mida inimene teeb,
mida inimene kasutab,
mida inimene peidab,
ja miks mingi asi äkki nii tähtsaks muutub.
Kui inimene midagi kiiresti ära võtab, siis papagoi mõtleb:
“Ohoo… järelikult väga väärtuslik asi!”
Ja sealt see huvi algabki.
Lisaks on papagoidel tohutu vajadus maailma oma nokaga uurida.
Noka kaudu nad:
tunnetavad,
katsetavad,
uurivad materjale,
ja lihtsalt “loevad” maailma.
Probleem on ainult selles, et inimese jaoks väärtuslikud asjad tunduvad papagoile sageli kõige põnevamad.
Kõige naljakam on aga see, et pahandust tehakse sageli täiesti rahuliku näoga.
Mitte mingit süütunnet.
Pigem:
“Mina siin lihtsalt sisustan kodu ümber.”
Ja kui inimene pahandama tuleb, siis vaadatakse täiesti siira näoga:
“Mis mõttes ei tohi?”
Papagoiga koos elades õpid üsna kiiresti, et:
vaikne tuba on kahtlane,
liiga pikk vaikus tähendab pahandust,
ja kui lind sind väga tähelepanelikult jälgib, siis tal on ilmselt juba mingi plaan valmis.
Aga tõde on see, et just need väikesed pahandused muudavad elu nendega nii lõbusaks.
Sest isegi siis, kui sa järjekordselt päästad mõnda mööblinurka või lillepotti, ei suuda sa nende peale päriselt kuri olla.
Eriti siis, kui pahandusetegija ütleb pärast täiesti armsa häälega:
“Tule proovi.” 🦜 või "Anna musi"
Kommentaarid