Mis on verisulg ja miks ta tekib?

 

Mis on verisulg ja miks ta tekib?

Verisulg on uus kasvav sulg papagoil, mille sees on veel veresooned. Hallpapagoidel võivad veresuled olla väga tundlikud ning vigastuse korral võivad need tugevalt veritseda.

Veresuled on täiesti normaalne osa teie linnu füsioloogilisest protsessist. Olenemata sellest, kas teie lind on noor või vana või kuskil vahepeal, on nad olemas kogu tema elu jooksul. Armastava linnuomanikuna on aga oluline, et te mõistaksite, mis on verisuled, kuidas neid tuvastada ja mida teha, kui üks puruneb.

Iga uus sulg, mis vana ja kulunud sulesilma asemele kasvab, alustab oma elu verisulena. See on täiesti loomulik bioloogiline protsess. 

Kuna sulg on elus kude ainult kasvuetapis, vajab ta arenemiseks tohutult toitaineid ja hapnikku. Selleks areneb suletupe (keratiinist kesta) sisse tugev veresoonte võrgustik. 

Miks nad on suured ja verd täis? Suuremad suled (hoosuled tiibadel ja tüürsuled sabal) vajavad kasvamiseks palju rohkem "ehitusmaterjali" kui pisikesed kehasuled. Seetõttu on nende suletupp erakordselt jäme ja vererõhk seal sees kõrge. Kui sulg kasvab pikkusesse, liigub veri sulesüdamikus kaasa, kuni sulg saavutab oma täispikkuse. 

Kas nad ei "valmi" õigesti?

Tavaliselt valmivad nad täiesti õigesti, kuid suurte sulgede puhul võtab see protsess lihtsalt palju kauem aega. See võib jätta mulje, et sulg on jäänud "kinni" või ei arene edasi. 

Sule õige valmimine käib järgmiselt: 

Sulg kasvab sulesärgi ehk tupe sees pikkusesse, olles altpoolt verd täis. 

Kui sulg saavutab oma lõpliku pikkuse, hakkab veresoon sulesüdamikus otsast peale tagasi tõmbuma ja kuivama. 

Lind hakkab sulesärki nokatööga purustama (Paula ja Emma teevad seda mul suure hoolega) ning sealt seest ilmub nähtavale puhas, kuiv sulg. 

Millal võib tegu olla probleemiga (sulg ei valmi õigesti)?

Mõnikord võib sulg tõepoolest "viga saada" ja mitte õigesti areneda. Selle põhjuseks võivad olla: 

Toitainete puudus: Sulgimiseks vajab lind tohutult proteiini (keratiini tootmiseks), kaltsiumi ja vitamiine. Kui organismis on millestki puudus, võib sule kasv aeglustuda või jääb sulesärk liiga kõvaks ning sulg ei pääse sealt välja. 

Mehaaniline trauma: Kui Paula või Emma teevad näitseks puuris äkilise liigutuse, saputavad tiibu või mängivad liiga tormakalt, võib kasvav ja veel pehme suletupp saada muljuda. See võib põhjustada sisese verevalumi, mistõttu sulg sureb enne täielikku valmimist ära (jääb tumedaks, jändrikuks pulgaks). 

Sule näärme kahjustus: Kui kunagi on mõni sulg väga õnnetult ära murdunud või välja tõmmatud, võib sulesibul olla saanud kahjustada ja sealt kasvabki edaspidi moonutatud sulg. 

Mida jälgida, kui sulg on väga pikk ja verd täis?

Kuna verisulg on sisuliselt nagu lahtine veresoon, on suurim risk selle murdumine. Kui suur tiiva- või sabasulg murdub, võib sealt tulla üllatavalt palju verd, sest linnu vererõhk on kõrge ja sulg ei tõmbu kokku nagu tavaline haav. 

Kuna Paula praegu sulgib ja tal on suured verisuled, eelistan rahulikumaid tegevusi. 

Äkilised ehmatuse-stardid õlalt on praegu kõige ohtlikumad kohad, kus sulg võib viga saada.

Niisutamine: Pritsi linde sooja veega või paku neile võimalust vannis käia (kui nad seda armastavad). Vesi pehmendab suletuppe, teeb sügeluse leebemaks ja aitab sulel kergemini "valmida" ja kestast välja tulla. 

Toetav menüü: Anna neile sel perioodil veidi rohkem vitamiinirikkaid köögivilju või spetsiaalseid sulgimise ajal mõeldud lisandeid (kui loomaarst on soovitanud), sest uute suurte sulgede ehitamine võtab neilt viimasegi energia. 

Miks just Paula lennusulg nii kaua kasvab?

Lennusulg peab olema piisavalt tugev, et kanda linnu keharaskust õhus. Seetõttu on selle sule "ehitus" hoopis teistsugune kui kehasulgedel:

1. Paksem keratiinkest (sulesärk): Et kaitsta kasvavat sulge, on seda ümbritsev kest väga paks ja kõva.
2. Hiiglaslik veresoon: Tiivasule seest jookseb läbi tõeline "magistraal-veresoon". Kuna sulg kasvab pikkusesse üsna aeglaselt (hallpapagoil võib suure lennusule täielik väljakasvamine võtta aega mitu nädalat kuni kuu), siis püsibki see pikk suletupp väga pikalt tumeda ja verd täis olevana.

See, mida ma näen, ongi tõenäoliselt täiesti normaalne kasvuetapp, kus sulg pikeneb, aga veri pole veel hakanud tagasi tõmbuma, sest sulg pole saavutanud oma lõplikku pikkust. Kui organismil on ressursse piisavalt, siis ta lihtsalt "ehitab" seda sulge rahulikult ja põhjalikult.

Mida ma saan praegu teha (ja mida vältida)?

Kuna Paula on suur lind ja armastab minu õlal asjatada, siis pika verisule perioodil tasub olla tavapärasest tsipake ettevaatlikum:

• Sügamine ja "abi": Hallpapagoid armastavad väga, kui neid kaela pealt ja peast sügatakse, ning sulgimise ajal ootavad nad sageli, et omanik aitaks neil vanu sulesärke purustada. 
• Tiivasulgi ära aga ise üldse puutu! Kuna verisulg on seest elus ja närvilõpmetega kaetud, on see Paulale puudutamisel valus või ebamugav. Lasen tal endal selle eest hoolitseda.
• Tiibade sirutamine ja ehmatused: Kui Paula teeb puuris või õlal äkilisi tiivalööke (näiteks ehmatab millegi peale), võib see pikk ja raske verisulg kuskile vastu minna. Vaata, et linnu lemmikkohtades ei oleks ees kitsaid nurki või asju, kuhu tiib võiks tiivasirutuse ajal vastu minna.
• Niiskus on võti: Kui sulg tundub olevat "kinni jäänud" ega taha kestast välja tulla, siis kõige parem abi on soe dušš või pritsimine. 

• Vesi teeb selle paksu keratiinkesta pehmeks, mis aitab sulel kergemini libiseda ja kergendab Paula jaoks ka nokatööd. Õnneks naudib Paula spa protseduure.

Igaks juhuks "esmaabi" teadmine

Kui sul on kodus linnud, siis on alati hea, kui kapis on olemas vahend nimega kaaliumpermanganaat (pulber) või spetsiaalne kriisiseisunditeks mõeldud verejooksu sulgemise pulber (nt Styptic powder). Sreptotsiidpulber... 

Siin on aga üks suur AGA!!!!

• Kui peaks juhtuma halvim ja Paula mul selle sule kuidagi õnnetult murrab ning see verd jooksma hakkab, siis tavaline pealevajutamine sageli ei aita, sest suletupp töötab nagu avatud kõrreke. Siis pannakse pulbrit otse sulesilma sisse, et veri hüübiks. (Aga loodame, et seda vaja ei lähe!).

1. Kohene leevendus: sooja veega niisutamine

See on parim tööriist. Võta veeprits sooja (mitte kuuma, pigem mõnusalt leige) veega ja piserda seda tiiba, kus verisulg asub.

• Miks see aitab? Vesi pehmendab seda kõva keratiinist ümbrist (sulesärki). Kui see särk on kuiv ja kare, siis ta pigistab kasvavat sulge ning nahka. Märjaks saades annab särk veidi järele, pingetunne väheneb ja ka sügelus/valu taandub. Lisaks aitab see linnul endal sule eest õrnemalt hoolitseda, selle asemel et seda vihaga kakkuda. 

2. Vähenda liikumist ja rahmeldamist

Kuni see sulg on sellises tundlikus faasis, proovin hoida Paula elutempo pisut rahulikumana:

• Ei provotseeri teda praegu suurele mürgeldamisele või kiiretele lendudele.
• Kui ta istub õlal, siis liign ise rahulikult, et ta ei peaks tasakaalu hoidmiseks äkilisi tiivalööke tegema.

3. Mida teha, kui su lind sulge liiga agressiivselt närib?

Kui sa näed, et sinu lind hakkab seda sulge tõelise vihaga rebima, proovi tema tähelepanu kohe kõrvale juhtida. Paku talle midagi, mida ta saab samamoodi hakkida, aga mis on ohutu – näiteks tükk pehmet puitu, papitükk või mõni hargnev oks. Emma on mul suur hakkimismeister, aga praegu kuluks selline tegevus just Paulale ära, et ta maandaks oma frustratsiooni kuskile mujale kui oma tiiva sisse.

4. Ole valmis (igaks juhuks)

Kuna ta seda ise närib, hoian verejooksu sulgemise pulbri või kaaliumpermanganaadi käepärast. Kui ta peaks sule poolikuks hammustama ja sealt hakkab verd tulema, tuleb tegutseda kiiresti: pulber otse sulesilma sisse ja tugev surve peale.

Tõenäoliselt on sulg saavutamas oma maksimummõõtu ja see kõige tundlikum "kõrge rõhu" faas läheb paari päevaga üle, mil veri hakkab taanduma. Hoian tal silma peal ja proovin teda märgade dushidega toetada – see on parim viis, kuidas loodusel lasta see töö ohutult lõpule viia.

Kaaliumpermanganaadi (lilla pulbri) ja õrna naha suhe:

• Puhtal kujul pulber võib nahka ärritada ja kõrvetada. Kuna linnu nahk on erakordselt õhuke (palju õhem kui imiku nahk), siis tugevad kemikaalid võivad tekitada keemilise põletuse.
• Miks kliinikutes või esmaabis seda siiski mõnikool mainitakse? Permanganaadi kristalle kasutatakse meditsiinis vere sulgemiseks ainult äärmuslikul juhul, kui verejooks on eluohtlik ja muud vahendid ei aita. Seda pannakse imeväike märgatud tera otse katkenud sulesilma sisse (toru otsa), mitte naha peale. Kuid kodustes tingimustes on risk nahka vigastada tõepoolest olemas.

Miks TÄRKLIS on tegelikult parem ja ohutum?

Tärklis (või jahu) töötab puhta füüsika abil:

1. See imab verd, paisub ja moodustab katkenud sulesilma otsa paksu "korgi".
2. See ei kõrveta, ei kipita ega ole mürgine (isegi kui Paula seda pärast nokaga puhastama hakkab).
3. See ei tekita nahakahjustusi.

Kuidas käituda, kui sulg peaks murduma (Tärklise esmaabi):

Kui sinu lind ja ka minu Paula peaks selle suure lennusule näiteks pooleks hammustama ja see verd jooksma hakkab,

1. Võta tärklist: Pane peotäis tärklist väiksesse kaussi või otse peopessa.
2. Suru sule ots tärklisesse: Suru katkenud ja veritsev suleots otse tärklise sisse või kalla tärklist heldelt haavale ning vajuta näpuga (või puhta lapiga) tugevalt peale.
3. Hoia survet 1–2 minutit: Kuna linnu vererõhk on kõrge, ei aita lihtsalt tärklise peale raputamisest – sa pead seda mehaaniliselt kinni hoidma, kuni tärklis ja veri moodustavad tugeva hüübe (korgi).