Miks on peres kolm taldrikut ja neli arvamust?

Õhtusöök peaks olema lihtne ettevõtmine.

Kolm inimest istuvad lauda, söövad rahulikult ja arutavad päeva sündmusi.

Vähemalt teoorias.

Meie peres on aga lisaks kolmele taldrikule veel kaks papagoid. Ja nagu peagi selgub, on arvamusi alati rohkem kui taldrikuid.

Alles eile õhtul katsime laua. Kartulipuder, hakklihakaste, salat. Kõik tundus täiesti tavapärane.

Siis kostis tuttav tiivalöök.

Viuhh!

Ja nagu iseenesest oli laua keskel Emma.

Meie roheline torpeedo.

Emma vaatas üht taldrikut.

Kartulipuder ja hakklihakaste.

Vaatas teist.

Kartulipuder ja salat.

Vaatas kolmandat.

Kartulipuder ja mingi kolmas ollus, mille olemasolu vajas ilmselgelt täiendavat uurimist.

Emma mõtles hetke.

Väga lühikese hetke.

Ja otsustas, et kõige õiglasem on proovida kõigist taldrikutest.

Kontrolli mõttes.

Ja siit edasi läheb lugu juba ise. Kõige naljakam osa on see, et Emma ei käitu üldse nagu varas. Ta käitub nagu toidukriitik, kellele on restoranis serveeritud degusteerimismenüü.

⭐ Taldrik nr 1 – "täitsa söödav"

⭐ Taldrik nr 2 – "salat vajab tööd"

⭐ Taldrik nr 3 – "kes selle retsepti heaks kiitis?"

Ja kuskil taustal kostab köielt Paula:

"EMMAAA! Kas seal toimub midagi huvitavat?"