Tutvu Paulaga – lind, kes õpetas mulle kannatlikkust 🩶

 


Tutvu Paulaga – lind, kes õpetas mulle kannatlikkust 🩶

Algus Paulaga ei olnud lihtne.

See oli nagu järskude nõlvadega mäkke ronimine – iga sammuga liikusime üles, et siis jälle alla libiseda või lausa kukkuda.

Aga ma ei andnud alla.

Kõik käis ikka heaga:

"Tule emme juurde."

"Anna musi."

"Paula on tubli tüdruk."

Tibusammudega tervenemise poole.

Täna on Paula minu suurim peegel.

Ta korrutab ise, et on tubli tüdruk ja laulab kõlava häälega:

"Paula, sul on poisipea, lalllaaaa, poisipea!"

See hirm, mis varem tema silmades peitus, on tasapisi taandumas.

Kuigi põgenemisliigutus on tal veel veres, ei järgne sellele enam paanilist hädakisa.

Mõistus on hakanud usaldust võitma.

Kui ma käe sirutan, et teha pai, ütlen alati:

"Pai, pai, kõik on hästi."

Ja Paula laseb pea alla.

Ta on nõus.

Mõnikord sosistab ta mulle vastu:

"Kõik hästi..."

Need kaks sõna tähendavad mulle rohkem, kui ta ise kunagi aru saab.

Söömisega oleme samuti joonele saanud.

Paula, kes kunagi ei julgenud uusi asju proovida, uurib nüüd uudishimulikult uusi maitseid ja sööb graanuleid.

Iga kord, kui talle midagi pakun, ütleb ta iseendale julgustuseks:

"Tule proovi!"

Täpselt nii, nagu mina talle tuhandeid kordi öelnud olen.

Kõige suurem abi oli talle aga Emmast.

Alguses oli Paula nagu part, kes üritas rippuda, aga kukkus.

Või nagu jaanalind, kes üritas lennata, aga ei osanud.

Ja siis tuli Emma.

Väike, kartmatu ja täiesti süüdimatu senegalipapagoi.

Emma ei saanud aru, miks keegi peaks midagi kartma.

Kui kusagile sai ronida, siis tuli ronida.

Kui midagi sai maitsta, siis tuli maitsta.

Kui midagi sai uurida, siis tuli uurida.

Ja päev päeva järel vaatas Paula kõrvalt.

Alguses eemalt.

Siis natuke lähemalt.

Ja lõpuks hakkas proovima samu asju.

Mitte sellepärast, et mina ütlesin.

Vaid sellepärast, et Emma näitas, et maailm ei ole nii hirmus koht.

Täna on Paula endiselt ettevaatlikum kui Emma.

Ta mõtleb enne, kui tegutseb.

Ta kaalub enne, kui otsustab.

Aga ta ei ela enam hirmus.

Ja see on suur võit.

Sest kui kunagi oli minu ülesanne õpetada Paulale, et kõik on hästi, siis nüüd meenutab Paula seda vahel mulle endale.

"Kõik hästi..."

Ja tõepoolest.

Kõik on hästi. 🩶

Kommentaarid