Miks hakkab üksinda elav papagoi munema? Kõik, mida peaksid teadma papagoide munemisest
Üks suuremaid üllatusi papagoiomanikele on hetk, kui puuri põhjast leitakse muna. Veelgi suurem üllatus on see, et linnul pole kunagi olnud paarilist.
"Kas see on normaalne?"
"Kas ta on haige?"
"Kas ta vajab isast?"
"Kas ma pean muna ära viskama?"
Õnneks on enamikul juhtudel tegemist täiesti loomuliku nähtusega.
Kas üksik emane papagoi võib muneda?
Jah.
Täpselt nagu kanad võivad muneda ka ilma kuketa, võivad emased papagoid muneda ka siis, kui nad pole kunagi isaslindu näinud.
Viljastumine ja munemine on kaks täiesti erinevat protsessi.
Munemine on hormonaalne protsess, viljastumine toimub ainult siis, kui enne munemist on toimunud paaritumine isaslinnuga.
Seega on üksinda elava papagoi munad alati viljastamata.
Miks papagoi üldse munele hakkab?
Looduses käivitavad sigimisperioodi mitmed tegurid:
- päevad muutuvad pikemaks
- toitu on rohkem
- ilm muutub soojemaks
- leidub sobiv pesapaik
- läheduses on paariline
Kodustes tingimustes võivad samad hormoonid aktiveeruda hoopis teistel põhjustel.
Näiteks võivad munemist soodustada:
- väga pikad valged päevad
- liiga kaloririkas toit
- pidev pehmete või soojade toitude pakkumine
- pimedad nurgad või pesakastid
- kapid, diivanialused või tekid, kuhu lind saab "pesa" teha
- omaniku liigne silitamine seljal või tiibade all
- tugev kiindumus inimesesse
Papagoi organism võib sellises olukorras arvata, et käes on ideaalne aeg järglaste saamiseks.
Kas seda saab ära hoida?
Sageli saab.
Kõige tähtsam on vähendada neid tegureid, mis panevad organismi arvama, et käes on pesitsushooaeg.
Soovitav on:
- hoida öö pikkus 10–12 tundi
- vältida pesakaste
- sulgeda ligipääs pimedatesse peidukohtadesse
- mitte silitada lindu seljalt ega sabajuure piirkonnast
- pakkuda piisavalt tegevust ja liikumist
- vältida pidevat väga energiarikast maiustamist
Kui mõni lind kipub regulaarselt munele, võib loomaarst soovitada ka hormonaalset ravi, kuid seda kasutatakse ainult vajadusel.
Kas muna tuleb kohe ära võtta?
See on üks kõige olulisemaid küsimusi.
Enamasti ei tasu muna kohe eemaldada.
Kui muna kohe ära võtta, võib papagoi arvata, et pesa pole veel valmis ja hakata uusi mune tootma.
See tähendab organismile veel suuremat koormust.
Palju turvalisem on lasta emasel oma "muna" valmis muneda.
Kui mune on mitu, jäetakse need tavaliselt alles seni, kuni lind ise nende vastu huvi kaotab.
See võtab enamasti umbes:
3–4 nädalat, mõnel linnul isegi kauem.
Alles siis võib munad eemaldada.
Kui muna puruneb, võib selle asendada kunstmunaga või sama suuruse ja kujuga plastmunaga. Nii saab lind oma haudumisinstinkti rahuldada ilma uusi mune tootmata.
Kas munemine kurnab organismi?
Jah.
Iga muna valmistamine nõuab tohutul hulgal:
- kaltsiumi
- fosforit
- valku
- vitamiine
- energiat
Sellepärast võivad sageli munevad emased muutuda:
- loiuks
- kaalust alla võtta
- kaotada lihasmassi
- kannatada kaltsiumipuuduse all
Pikaajaline krooniline munemine võib põhjustada isegi luude hõrenemist.
Kas munemise ajal peab midagi juurde andma?
Kui lind on munenud, tasub kindlasti jälgida tema toitumist.
Oluline on, et ta saaks:
- kvaliteetset põhitoitu
- piisavalt kaltsiumi
- D3-vitamiini (vajadusel loomaarsti soovitusel)
- värskeid köögivilju
- puhast joogivett
Kaltsiumi ei tasu siiski anda suurtes kogustes "igaks juhuks". Liigne kaltsium võib samuti põhjustada terviseprobleeme. Vajadusel aitab sobiva preparaadi valida lindudele spetsialiseerunud loomaarst.
Mis on munakinnijäämine?
Munakinnijäämine ehk egg binding on papagoidel eluohtlik seisund.
See tähendab, et muna ei pääse munajuhast välja.
Risk suureneb näiteks siis, kui:
- linnul on kaltsiumipuudus
- ta on ülekaaluline
- muna on liiga suur
- lind on väga noor või eakas
- organism on kurnatud sagedasest munemisest
Millised on munakinnijäämise tunnused?
Pöördu kiiresti loomaarsti poole, kui märkad:
- lind istub puuri põhjas
- ta pingutab pidevalt
- hingamine on raske
- saba liigub hingamisel tugevalt üles-alla
- kõht on suurenenud
- lind ei söö
- ta muutub loiuks
- väljaheited vähenevad või puuduvad
See ei ole seisund, mida saab kodus ravida.
Mida teha, kui kahtlustad munakinnijäämist?
Ära hakka muna ise välja masseerima.
See võib muna purustada ning põhjustada munakollase sattumise kõhuõõnde, mis võib viia raske põletikuni.
Kodus võib:
- hoida lindu soojas (umbes 28–30 °C)
- vähendada stressi
- tagada rahu
Seejärel tuleb võimalikult kiiresti pöörduda lindude ravile spetsialiseerunud veterinaararsti poole.
Kas papagoi peab vähemalt korra elus pesitsema?
Ei.
See on väga levinud müüt.
Papagoi ei vaja pesitsemist selleks, et olla terve või õnnelik.
Tegelikult on korduv munemine organismile füüsiliselt koormav ning paljudel lemmikpapagoidel on hoopis tervislikum, kui pesitsuskäitumist ei soodustata.
Kokkuvõte
Üksinda elava emase papagoi munemine on täiesti normaalne hormonaalne nähtus. Enamik mune on viljastamata ning neist ei kooru poegi. Kõige olulisem on vältida liigset pesitsuskäitumise soodustamist, pakkuda tasakaalustatud toitu ja jälgida linnu tervist.
Kui munemine muutub sagedaseks või tekib kahtlus munakinnijäämisele, tuleb kindlasti pöörduda lindude ravile spetsialiseerunud veterinaararsti poole. Õigeaegne abi võib päästa linnu elu.
Kommentaarid