Emma – väike leiutaja, suurte plaanidega
Meie Emma puhul ei ole kunagi päris kindel, millega päev lõpeb. Võib-olla leiab ta midagi põnevat, võib-olla avastab mõne uue võimaluse või otsustab, et üks seni täiesti tavaline ese vajab põhjalikumat uurimist.
Pole vahet, kas tegemist on pähklipakiga, kuhu saab pea ees sisse sukelduda, või kommikarbiga, mille kaane avamine paneks mõne inimese juba eos alla andma.
Emma jaoks pole see probleem. See on ülesanne.
Ja ülesanded on teatavasti lahendamiseks.
Tema ei jää pikalt mõtlema, kas see on võimalik. Ta ei istu kõrval ega oota, et keegi teine asja ära teeks. Emma lihtsalt otsustab ja tegutseb.
Alles hiljem saabub sündmuspaigale tema inimene, kes vaatab toimunut ja püüab välja selgitada, milline geniaalne mõte seekord teoks sai.
Mõnikord on tulemuseks laialipillutatud kraam, mõnikord ootamatu avastus ja mõnikord lihtsalt tunne, et majas elab üks väga väike, suleline insener, kelle katsetuste eest vastutab koristusosakond. Ja koristusosakond olen muidugi mina! 😂
Aga just sellised hetked panevad mind mõtlema, kui uudishimulikud, leidlikud ja ettevõtlikud papagoid tegelikult on. Nad ei vaja alati meie välja mõeldud tegevusi. Mõnikord leiavad nad ise midagi, mis nende tähelepanu köidab, ning asuvad maailma omal moel avastama.
Meie ülesanne on hoolitseda selle eest, et nende avastusretked oleksid võimalikult turvalised.
Sest Emma võib küll ise otsustada ja ise teha, aga keegi peab ju lõpuks kontrollima, kas leiutis oli ohutu, kas kõik osad on alles ja kas elutuppa laiali laotatud kommide geograafia on nüüdseks piisavalt põhjalikult läbi uuritud.
Emma moto: „Kui see on olemas, saab seda uurida!”
Minu moto: „Huvitav, mida ta nüüd jälle tegi?” ❤️🦜

Kommentaarid